Lillkapsa supp ( kartuli, porgandi)

Esmalt suitsukondid keema ja potti kolib ka seibidena üks sibul, loorber, 6 terapipart.

Las keeb tund, kaks. Keema minnes tuleks vaht ära võtta ja keetma peaks nii kaua, kui tundub, et saab liha kontide pealt kätte. Tundevärk.

Hakin vahepeal teise potti viis kartulit (kuubikud), kolm väiksemat porgandit ja siis tadaaa lillkapsas (seesama mis pühapäeval jäi grillimata). Tabagu mind välk, kui veel viie aasta eest oleks ma vabatahtlikult sellist ilgust nagu lillkapsas käes hoidnud või mõelnud, et ma söön selle ära.

Lillkapsas tuleks eraldada juurikast ja need õisikud (taimeteadlased võtavad õiged asjad algosadeks) lahti sikutada ja üleliigne ära lõigata. Potti puistada. Kes viitsib õngitseb kondid välja kes ei teeb kilplase moodi. Kallab juurikatele suurest potist puljongi peale ja keedab, siis nii kaua kui kondid jahtuvad ja saab näpuvahel lups, lups liha eraldada ning siis kogu süsteem suurde potti.

Keema lasta ja nüüd paneks soola ka. Muideks juurikatele lx juurde ka üks küüslaugukene.

Edasine on juba selge ei ole vaja plögaks keeta ja ei pea ka krõmpsuma.