Eksperiment munadega.

Mis saab, kui keeta mitte kolm ja viis mintsi vaid neli? Vesi keeb, purule. Munad potti ja vaatan käekellalt täpselt neli mintsi. Külma vee alla kraanikaussi. Samal ajal puristan väiksemasse kohvitassi sisse hapukoort mida maitsestan soolaga. Sohki tehes mekin seda veel.

Koorin muna ja see on jumala eest okei. Kollane on kollane ja vedel aga munavalge on nagu peab. Laksan munad, leiva, või ja soolase hapukoorega sisse. Super! Tipsutan kohvi peale ja tundub, et päevased asjad võivad tulla. 

Lõuna ju on ees.

Lepime kokku, et maa rajoonides ei kasva salat ja muu roheline eriti edukalt külapoes. Selleks peab minema suurde linna.

Katsetada võib ka suuremat külapoodi aga selge on see, et selle aasta ajal on rohelisega kitsas. Isegi see on kummaline, et unes tekib rohelise või kala isu. Matk raamatute järgi ja külapoodi. Suurem külapood on 10 km kaugusel ning on ammu tõestatud, et pühapäevased kohalikud poes on kehvas seisud. Kuid alla anda oleks veel vara. Selge on see, et mistahes poes on ikkagi eluks vajalik olemas ja, kui süüa ise ei taha teha võib alati ka väljas süüa.

Viimane ei ole hetkel teema.

Mõtteid on palju. Isu on kala järgi. Suitsukala. Isu kalasupi järgi aga ka kalaga on seis nagu rohelisega, seda värskena maasektoris lihtsalt ei ole. Ilm on ka kehv, et minna kuskile ekstra otsmina. Ühe asja teeme kohe veel selgeks.

Igasugune soust ( see ei ole mingi kaste! Kaste on murul) on tegelikult nott. Ükskõik kas see on mingi vedel läbipaistev nektar või väga paks jahu, muna, peki jook. Kartulid on tegelikult tuhlid. Enamasti ei ole ka see selge, et salat ongi salat. Salatit võib ka gemüüseks kutsuda. Munast ei saa teha hüüvet, sellist asja ei olegi üldse olemas.

Selle eelneva osas me ei vaidle!!