Eksperiment munadega.
Mis saab, kui keeta mitte kolm ja viis mintsi vaid neli?
Vesi keeb, purule. Munad potti ja vaatan käekellalt täpselt neli mintsi. Külma
vee alla kraanikaussi. Samal ajal puristan väiksemasse kohvitassi sisse
hapukoort mida maitsestan soolaga. Sohki tehes mekin seda veel.
Koorin muna ja see on jumala eest okei. Kollane on kollane
ja vedel aga munavalge on nagu peab. Laksan munad, leiva, või ja soolase
hapukoorega sisse. Super! Tipsutan kohvi peale ja tundub, et päevased asjad
võivad tulla.
Lõuna ju on ees.
Lepime kokku, et maa rajoonides ei kasva salat ja muu
roheline eriti edukalt külapoes. Selleks peab minema suurde linna.
Katsetada võib ka suuremat külapoodi aga selge on see, et
selle aasta ajal on rohelisega kitsas. Isegi see on kummaline, et unes tekib
rohelise või kala isu. Matk raamatute järgi ja külapoodi. Suurem külapood on 10
km kaugusel ning on ammu tõestatud, et pühapäevased kohalikud poes on kehvas
seisud. Kuid alla anda oleks veel vara. Selge on see, et mistahes poes on
ikkagi eluks vajalik olemas ja, kui süüa ise ei taha teha võib alati ka väljas
süüa.
Viimane ei ole hetkel teema.
Mõtteid on palju. Isu on kala järgi. Suitsukala. Isu
kalasupi järgi aga ka kalaga on seis nagu rohelisega, seda värskena maasektoris
lihtsalt ei ole. Ilm on ka kehv, et minna kuskile ekstra otsmina. Ühe asja
teeme kohe veel selgeks.
Igasugune soust ( see ei ole mingi kaste! Kaste on murul) on
tegelikult nott. Ükskõik kas see on mingi vedel läbipaistev nektar või väga
paks jahu, muna, peki jook. Kartulid on tegelikult tuhlid. Enamasti ei ole ka
see selge, et salat ongi salat. Salatit võib ka gemüüseks kutsuda. Munast ei
saa teha hüüvet, sellist asja ei olegi üldse olemas.
Selle eelneva osas me ei vaidle!!