pühapäev, 17. mai 2015

Kanasupp (kanakoibadest keedetud puljong) vedelikus ujuvad porgandid, lillkapsas, kartul.

Kõik teatavasti kordub. No ei ole mitte midagi süüa aga nagu peaks. Selge asume kappide kallale.
Sügavkülmas magasid kaks teineteise embuses kangestunud kanakoiba. Hehee. Kutid. Potti! Potiks sobin tiba suurem anum, panin kolmveerand potist täis külma vett ja tuli alla. Lasin esimese sutsu keema ja esimese vahu ära.

Sõbrad purjetasid uljalt keevavee meres ning neid külastasid:
sibul
sool
loorber
lõhnav pipar

Samal ajal, kui eelnev seltskond uljalt lustisõitu lasi võtsid riided seljast
kartul
porgand
lillkapsas

vannis käidud ninad ja kõrvad puhtad tuli kuri lihunik ja lõikas sõbrad väikesteks tükkideks ja moodustuks kolm jalkameeskonda. Tükkideks sest ei viitsi keeta kuidagi jube kaua. Mida väiksem seda käpemalt saab aga mitte ka niit nuudliteks riivida.

Niisiis peale hakkimise ja lõikamise tööd potti. Nüüd alles läks peoks. Röögiti ühes koos laulda ja puha.

Panin veel tõrtsu soola ning nagu Tammert heitsin päris suure tükki ingverit potti. Lasin keeda väga ägedal tulel. Segasin ja togisin suure lusikaga koibi. Veel soola.


Tundub, et hakkab looma. Keerasin kuuma maha ning kui tunni pärast aiast tulin oli see lihtsalt põlvi nõrgestav supikene.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar