Kanasupp (kanakoibadest keedetud
puljong) vedelikus ujuvad porgandid, lillkapsas, kartul.
Kõik teatavasti kordub. No ei ole mitte
midagi süüa aga nagu peaks. Selge asume kappide kallale.
Sügavkülmas magasid kaks teineteise
embuses kangestunud kanakoiba. Hehee. Kutid. Potti! Potiks sobin tiba suurem
anum, panin kolmveerand potist täis külma vett ja tuli alla. Lasin esimese
sutsu keema ja esimese vahu ära.
Sõbrad purjetasid uljalt keevavee meres
ning neid külastasid:
sibul
sool
loorber
lõhnav pipar
Samal ajal, kui eelnev seltskond uljalt
lustisõitu lasi võtsid riided seljast
kartul
porgand
lillkapsas
vannis käidud ninad ja kõrvad puhtad
tuli kuri lihunik ja lõikas sõbrad väikesteks tükkideks ja moodustuks kolm
jalkameeskonda. Tükkideks sest ei viitsi keeta kuidagi jube kaua. Mida väiksem
seda käpemalt saab aga mitte ka niit nuudliteks riivida.
Niisiis peale hakkimise ja lõikamise
tööd potti. Nüüd alles läks peoks. Röögiti ühes koos laulda ja puha.
Panin veel tõrtsu soola ning nagu
Tammert heitsin päris suure tükki ingverit potti. Lasin keeda väga ägedal
tulel. Segasin ja togisin suure lusikaga koibi. Veel soola.
Tundub, et hakkab looma. Keerasin kuuma
maha ning kui tunni pärast aiast tulin oli see lihtsalt põlvi nõrgestav
supikene.